WAY TO ISLE OF IONA

I have been traveling around Scotland before, but that place amazes me every time.

The landscape over there is breathtaking. Even if it’s rainy and super windy, I still love every bit of it.

From Stirling, we drove up to Oban and had a ferry to the Isle of Mull. Thankfully we manage to get on the Mull when it stopped raining. We drove between the mountains for a bit until we just had to stop and take our cameras out.

We were recommended to drive down to the beach and on the way, we spotted the most random red telephone booth just next to the waterfall, which was one of the coolest things I’ve seen.

From there we still had about an hour drive to Iona. We had to take another ferry, but because the island is so small, we couldn’t take the car. We packed up everything we needed and got on the ferry. It only took 15 minutes to get there.

We got there about 4 o’clock and all the shops and cafes were already closed. Luckily, on the Mull we bought ourselves some chips, prosecco and biscuits. And that was our dinner that night. We survived and now we can just laugh about it.

All we wanted to do anyways was just explore the island and went straight out before it got dark.

You can also check out my aunt’s blog Eneka Stewart Photography.

Ma olen  Šotimaal ka varem reisinud, kuid see koht suudab ming endiselt iga kord hämmastada.

Šotimaa maastik on lihtsalt võrratu, isegi kui enamik aega sajab ja on tugev tuul.

Stirlingust me sõitsime Obanisse, kus me pidime minema praami peale, et saada Mull saarele. Olime õnnega koos, et jõudsime kohale täpselt siis, kui vihm oli järgi jäänud. Sõidsime mitmete mägede vahel kuniks lihtsalt pidime autost välja astuma ja pildistama seda, mis oli meie ümber.

Enne reisi soovitati meil sõita mere äärde, kus pidi kaunis olema. Tee sinna oli kohutav, mitmel korral arvasin, et mõned sillad ei pea seda auto raskust vastu. Poole tee peal avastasime punase telefoniputka kose kõrval, mis sai koheselt minu üheks lemmik kohaks, mida nägin.

Sealt edasi oli meil veel tunni ajane sõit ees. Meid ootas ees veel üks praami sõit, aga Iona saarele inimesi autoga ei lubata, kuna see on lihtsalt liialt väike. Nii siis pakkisime kogu vajaliku kottidesse ja astusime praamile, sõit ise oli ainult 15 minutit pikk.

Jõudsime Ionale täpselt peale kella 16. Siis kui kõik poed ja kohvikud olid suletud. Õnneks olime eelnevalt Mull saarelt ostnud endale krõpsu, proseccot ja küpsiseid. Tuli välja, et sellel õhtul oligi see meie õhtusöök. Elasime selle õhtu üle väikese krõpsu dieediga ja nüüd saame selle õhtu üle naerda.

Jõudsime siiski enne pimedat kohale ja läksime saart avastama.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Eneka Stewart Photography

Leave a Comment:

Your email address will not be published. Required fields are marked *

*
*

%d bloggers like this: